teisipäev, 27. september 2011

Kuidas ma Nõmme kandis käisin ja seal märke nägin


Mul möllab kurgus ehe Blitzkrieg.

Seega jääb Tammeka veel lähematel päevadel minust sama kaugele kui Laagri Tallinna Raekoja platsist või Nõo Tamme staadionist. Teisisõnu - õhus on 15 kilomeetrit jooksuvõlga.

Intresse maksan seni tänaõhtuse Meistriiliga 31. vooru kohtumise Tammeka - Kalju soojendusvideoga.

Videos otsime üles Tartu Nõmme ja uurime, mida see kant õpetab meile kaugete vastaste kohta. Muuhulgas jõuame üllatavate järeldusteni ja sellesse kõigesse on segatud surnuaed ja hambutu koer.

Õhtul staadionile! Matsh algab Tamme staadionil kell 18.30 ning hinna sees on mitme endise ja praeguse koondislase nägemine (Roops, Tenno, Prosa vs Viikmäe, Terehhov, E. Puri, Bärengrub).

pühapäev, 25. september 2011

Kuidas mul botased kingariiulisse on jäänud


15 kilomeetrit ja olemas! Läheb jooksmiseks!

Selgituse leiab näiteks Tammeka Facebook'i lehele lisatud mängujärgsest riietusruumivideost: KES TÄNA VÕITIS? TAMMEKA!!! 3:0!!!

Lõppev nädal on läinud mul peamiselt siiski haiguse nahka, nii et kohe jooksma ma hakata ei saa, aga uue nädala teiseks pooleks loodan selle 15 lahendamiseks piisavalt terve olla. Teisipäeval tuleb Eesti Chelsea Tartusse, nii et kilomeetreid võib juurdegi tulla...

teisipäev, 20. september 2011

Kuidas ma Tartus Tamme staadionil 110-t kogesin


Viimane Tammeka kodumäng pakkus mulle täpselt kaks võimalust karjumiseks. Esimene - kui me lõime 1:2. Röökisin, kisasin, vehkisin kätega. Suured tunded kütsid kehas 110-ga ringi. Selliste hetkede pärast ma vutti vaatamas käingi. Teine kord karjusin siis, kui me lõime 2:2. Röökisin, kisasin, vehkisin kätega... Aga väravat tegelikult ei loetud! Suluseis!

Need mõned minutid 1:2 ja suluseisust löödud 2:2 vahel olidki kokku see, mis inimesed staadionile toob. Kõik tuli välja. Minu nina ees jooksis Tammeka paremäär palliga üles. Flora vend tuli vastu. Hetk hiljem oli Pohlaku poeg käpuli, meie mängija lükkas tast palli mööda ja küttis tallinlaste värava poole nagu püssikuul. Sellised hetked on imelised, sündigu need siis koondisemängudes või Tartu pallurite osavuse läbi.

Ja need 630 inimest tribüünidel kahisesid ootusest.

Lõppseis 1:4 (lingi taga väravad videos) peegeldab muidugi seda, et 1:3 tuli meie kaitse arusaamatust jurast ja 1:4 oli niivõrd imeline värav, et sellise vastu lihtsalt ei saa. Umbes selline nagu meil Kink ja Vassiljev aeg-ajalt kuulsatele välismaa ässadele löövad. Ja kuulsad ässad lolli näoga aru ei saa, mis toimub...

Mängu ajal ma tegelikult rõõmustasin, et ohhoo, nüüd on põhjust jälle jooksurajale minna! Kuniks üks mu kaasavõetud sõpradest nentis, et nojah, ühte kilomeetrit jooksma... Nii on, arvutused ei peta.

Ülal mobiilist võetud videotest kombineeritud klipp sellest samast Tammeka - Flora mängust. Lükkasin videod sellist värvi, sest see on heade mälestuste värv. Nii, ma usun, meenutan ma praeguseid suurepäraseid Tartu aastaid - ja miks mitte sealhulgas ka neid jalkamatshe - tulevikus. All paar fotot samast asjast.




reede, 16. september 2011

Kuidas ma Tamme staadionil Tiiriku, Kiidroni ja spordivarustusega aega veetsin


See on siis ühtlasi viimase paari nädalaga telekoolituselt kogutud skill'ide realiseerimine.

Suured tänud juhtoperaator Avele!

Kuidas Bremeni Werderi skaudid Ida-Virumaal käisid ja teised pärlid


Ehk Marko Kristal ei ole enam Tartu JK Tammeka peatreener. Selleks puhuks panin kokku väikese best of valiku Kristali sõnavõttudest "Mehed Mängust" saates ja teistes Ringi vööndites.

Materjali oli palju rohkem, aga terve hooaja saadete (ca 30x30min) läbi kammimine nõuaks seitset arhivaari nagu seitset pöialpoissi.

Ja keegi peab materjali kokku ka kleepima... Lindikääridega Lumivalgeke?

kolmapäev, 14. september 2011

Kuidas ma pettunud olen ja kuidas tuleb issanda ilmutus

Selline oli mu rõõm palli mängu panemise üle kevadisel Annelinna arena'l.
Petra kirjutas eelmisel nädalal:
Proovisin küll kommentaaride alla kirjutada, kuid vist ei läinud õnneks. Praeguseks olen jooksnud kokku siis 7,5 km. Ajanappuse ja väikese laiskuse tõttu pole lihtsalt rohkem jõudnud, kuid nüüd, kui mul hakkab kool, läheb see eriti raskeks.
Minu probleem on aastaid olnud suur laiskus. Kaheksa tundi päevas helipuldi ja mikri taga istumine ei aita ka kuidagi laiskusest lahti saada. Ja hetkel ei aita eriti Tartu vutimehedki, kaks 1:2 kaotust Paidelt on kurb tõsiasi ja jooksukilomeetreidki lisandub napilt. Oleksin ebaaus, kui ütleksin, et ma pole pettunud.

Teisalt... Toon näite oma igapäevatööst. Üks raadio tegemise põhitõdesid, et asju ei tehta ainult suure hurraa pealt ja mitte ainult üheks nädalaks, kuuks või hooajaks. Oluline on pikem perspektiiv, sest hurraa saab ühel hommikul otsa ja hakkama tuleb saada rutiiniga. Kes rutiiniga hakkama saab ja endast särtsu leiab ja kes saab ka laiemalt aru, mida ja miks ning kellele ta teeb, on võitja. Mina näiteks teadsin ammu enne Ring FM-i, millist raadiot ma ideaalis teha tahan: head tartu raadiot, mis oleks võrdne vastukaal meie koletult Tallinna-kesksele meediale.

Samamoodi -- mida me teeme, miks ja kellele -- mõtlevad ilmselt ka meie Tammeka eestvedajad ning jalgpallurid. Samamoodi, ma loodan, mõtlevad ka kõik, kes Eesti või Emajõe-äärset vutti toetavad.

Laupäeval on meil kodumäng: nagu issanda ilmutus maabuvad Tamme staadionil nii Starmani vutipidu (suur show + noorjalgpallurid + lapsevanemad), teleülekanne (kujundrääkija Ott Järvela) kui ka FC Flora (mille suur süsteem neelavat Järvela sõnutsi raha "nagu reibas hüljes värsket räime"). Ma tegin eesootava nädalavahetuse enda jaoks vabaks, et seda kõike maksimaalselt nautida. Ah jaa, Nõmme Kalju ning FC Flora tiitliheitluses toetan ma esimesi, nii et Florale ebasobiv resultaat teeks topeltrõõmu!

Kui hirmus tuul mind Anne kanalisse või jõkke ei loobi, jooksen täna mingi otsa, vutimehed on must kilomeetrites ette läinud :)

Tänud Petrale kirjutamast! Selle probleemi kommenteerimisega parandasin ära.

Nüüd saab siia kirjutada ka igasugu uhkeid kontosid omamata, nii et andke tuld: mis tulemusega lõppeb laupäevane Tammeka - Flora matsh?

pühapäev, 11. september 2011

Kuidas ma rikun 5 kilomeetri väljakutse reegleid


Sellal kui ülalnähtavas mängus väravaid sahistati, istusin ma kahekorruselises bussis. Netti polnud. Hüljatuna igasugusest muust meelelahutusest, lõikasin ma läpakas ühest mp3 failist endale uut mobiilihelinat ning analüüsisin enda intervjueerimistehnikat. Kõige tipuks ei saanud ma sisse lükata oma tavalist bussikäiku ehk jääda magama, sest buss oli läbisõitev ning liigne uni oleks päädinud äratusega Kuremäel. Sügaval Ida-Virumaal.

Enne seda olin ma kooberdanud eesti õuntest ja nende hinnast rääkiva teleloo lootuses mööda Balti jaama turgu, aga ainult selleks, et veenduda, et pole õunu, eesti keele rääkijaid ega telehuvilisi. Lõpuks hakkas üldse padukat sadama.

Aga see kõik oli ikkagi peenraha, kui ma sain lõpuks teada, et Tartu kaotas Paidele 1:2. See oli kuue punkti matsh - kaotada kodus samadel punktidel olevale tiimile tähendab hooaja lõppfaasis sisuliselt seda, et me võimegi nüüd Meistriliigas seitsmendaks jääda!

Kuna võitu on väga vaja -- kogu austuse juures Paide vastu, me PEAME paremad olema --, pakun omalt poolt välja, et iga järgmises Meistriliiga mängus ehk teisipäeval Paides löödud värav läheb duubeldamisele. Ehk siis: iga Tammeka poolt Paidele löödud värava eest 10 kilomeetrit, iga Tammekale löödu eest 2 kilomeetrit per värav maha.

Sellist duubeldamist ei osanud ma üleskutse reegleid paika pannes ette näha. Sisuliselt ma rikun sellega reegleid. Aga samas nõuab sõjaseisukord sõjaseisukorra otsuseid. On aeg võita!

kolmapäev, 7. september 2011

Kuidas on väga vaja, et pall mängu pandaks

Põhja-Iiri koondise terviseks teise Iiri õlle!
Nagu ütles Mark Twain - kuuldused minu surmast on liialdatud. Viimasest sissekandest möödunud nädala jooksul olen teinud vokaalset tööd raadios, rakendanud mõistust telekoolitusel käies ning harjutanud õlle avamist ja õnnitluste vastu võtmist oma sünnipäeva tähistades. Viimati peatasin Sageduskontrolli patrullis olles autosid.

Eesti - Põhja-Iiri ja pisut varem Sloveenia - Eesti matshide aegsed ja järgsed emotsioonid on VÕIMSAD. Neil päevil olen mängueelsetele skeptikutele mitu korda öelnud välja selle, millesse ise ju pikemat aega usun: uskumine ja lootmine ei lähe mulle ju midagi maksma, ent usk ja lootus viivad meie koondist (ja miks mitte ka klubisid) edasi. Ühest küljest olen ma muidugi realist ja tean Wikipediat tshekkimatagi, milline on meie rahvaarv. Aga iga mäng algab 0:0 pealt ja mina hakkan iga koondisemängu vaatama kindlas usus, et siit võib midagi tulla. Ja tuleb ka!

Eelmisel nädalal käisin enda jaoks jõudsalt jooksmas, norm on täis ja natukene varugi valmis. Ma ei jaksa laupäevast Tammeka - Paide mürglit ära oodata -- mistõttu on eriti jube, et ma olen sel päeval Tallinnas koolitusel. Uskumatu!

Ma otsin, muide, hetkel tossusponsorit, sest oma vanade ketsidega ma vaevalt, et neid kilomeetreid läbi jooksen, mis meie meeskond laupäeval keskeestlastelt teenib :)

"5 kilomeetrit VÄRAVA eest" jutte kuuleb muide igal hommikul kell 10.05 raadiost ka, kes kirjasõna või videopilti ei jaksa ära oodata, siis Ring FM levib 104,7 MHz Tartumaal, 105,8 MHz Tallinnas ja Harjumaal, 93,9 MHz Pärnumaal, 101,7 MHz Võrumaal, Põlvamaal, Valgamaal. Internetis kuuleb meid ka.