pühapäev, 11. september 2011

Kuidas ma rikun 5 kilomeetri väljakutse reegleid


Sellal kui ülalnähtavas mängus väravaid sahistati, istusin ma kahekorruselises bussis. Netti polnud. Hüljatuna igasugusest muust meelelahutusest, lõikasin ma läpakas ühest mp3 failist endale uut mobiilihelinat ning analüüsisin enda intervjueerimistehnikat. Kõige tipuks ei saanud ma sisse lükata oma tavalist bussikäiku ehk jääda magama, sest buss oli läbisõitev ning liigne uni oleks päädinud äratusega Kuremäel. Sügaval Ida-Virumaal.

Enne seda olin ma kooberdanud eesti õuntest ja nende hinnast rääkiva teleloo lootuses mööda Balti jaama turgu, aga ainult selleks, et veenduda, et pole õunu, eesti keele rääkijaid ega telehuvilisi. Lõpuks hakkas üldse padukat sadama.

Aga see kõik oli ikkagi peenraha, kui ma sain lõpuks teada, et Tartu kaotas Paidele 1:2. See oli kuue punkti matsh - kaotada kodus samadel punktidel olevale tiimile tähendab hooaja lõppfaasis sisuliselt seda, et me võimegi nüüd Meistriliigas seitsmendaks jääda!

Kuna võitu on väga vaja -- kogu austuse juures Paide vastu, me PEAME paremad olema --, pakun omalt poolt välja, et iga järgmises Meistriliiga mängus ehk teisipäeval Paides löödud värav läheb duubeldamisele. Ehk siis: iga Tammeka poolt Paidele löödud värava eest 10 kilomeetrit, iga Tammekale löödu eest 2 kilomeetrit per värav maha.

Sellist duubeldamist ei osanud ma üleskutse reegleid paika pannes ette näha. Sisuliselt ma rikun sellega reegleid. Aga samas nõuab sõjaseisukord sõjaseisukorra otsuseid. On aeg võita!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar