Kuidas netikommentaator elevusse sattus

Ära muretse, Delfi kommentaator, saame hakkama :)

Kunagi pühade poole kirjutan pikemalt "5 kilomeetri" kampaania meediakajastusest ja sellest, kuidas minu arvates jalgpalli eesti meedias kajastatakse. Praegu, koondise play-off seeria eel, on jalgpall meedias number üks ja Ring FMi kuulajad ehk märkasid, et juba teisipäeval lükkasin ma viienda (vuti)käigu sisse ka "Hommik Ringis" programmis ning päevaste uudiste raames. See kõik - kogu see meediamürgel jalka ümber - on Eestis enneolematu ning detsembris on sellele huvitav tagasi vaadata.

Näiteks salvesin ma screenshotid kuvapaugud spordiportaalidest, kui "5 kilomeetri" aktsioon jõudis meediasse. Naljaga pooleks ja päris tõsiselt oli see esimene kord, kui ma jõudsin spordi kaudu uudistesse. Just nimelt spordi kaudu, mitte sporti tehes. Aga see ongi üks neist nüanssidest, millest ma edaspidi pikemalt kirjutan - tippsport kui meelelahutus, jalgpall kui kultuur, mis on just nii suur kui palju on selles kihte.

See kultuur pole ainult 90+ minutit, mehed, reeglid ja pall. See on ka sellele eelnev, selle ajal platsi kõrval toimuv ja sellele järgnev. Kõik eraldi ja ühtekokku katkematu jadana, milles sellised kõrvaltegevused nagu ülemineku-kuulujutud (näiteks - kuhu suundub Albert Prosa!?), fännide aktsioonid ja meedia spekulatsioonid on selle sama kultuuri kihid.

Mina oma tagasihoidliku jooksmisega (millest palju olulisem on ju jooksmise kõrvalt välja kasvanud videolõigud kui vutikultuuri talletamine ja edastamine) olen üks väike osake jalgpallikultuuri priskes fännikihis.